Põhja-Eesti Regionaalhaigla Patsiendinõukoja liikmed külastastasid Läänemaa Haiglat

10. septmbril 2024 olid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Patsiendinõukoja liikmed  kutsutud Läänemaa Haiglasse, et seal läbi viia sügise esimene nõukoja kohtumine. Eesti Insuldipatsientide Seltsi esindas Kätlin Madis.

Kätlin jagab meiega seda toredat ja huvitavat päeva:

"Teisipäeva hommik Regionaalhaiglas ja selle ümbruses on täis sagivaid inimesi, kuid jõudes Läänemaa Haiglasse sain kohe aru, et sügis on saabunud ka Haapsallu. Kogu sealne elu käib oluliselt rahulikumas tempos, kui meil Tallinnas.  
Läänemaa Haigla juhatuse esinaine Dr Katrin Luts oli meid ootamas, et tutvustada haiglat. Ringkäigule tuli ka õendusjuht Marju Lepmets. Meil oli huvitav ringkäik kogu haiglamajas, käisime ka 2-korruse uutes ruumides, kus pooltes ruumides hetkel oli veel remonttööd pooleli, täielik remont saab läbi oktoobri lõpus. Õendusjuht Marju Lepmets kinnitas, et kõik tööd on graafikus, seega kohe-kohe on valmis täiesti uus haigla 2-korrus, millest juba täna suurt rõõmu tunti. 

2012.a lõpust on SA Läänemaa Haigla koosseisus ka hooldekodu, mis asub vanas De la Gardie mõisahoones. Kas teadsite, et hooldekodu on tunneli abil ühendatud haiglaga? Jah, see on põnev fakt ja just see tagab asutuste tiheda omavahelise koostöö. Tegime põneva ringkäigu ka hooldekodus ja saime teada, millised on selle maja mured ja rõõmud. 

Päeva teise poole pühendasime patsientide kaasamise teemadele. Regionaalhaigla vaatest tegi ülevaate ja jagas mõtteid Priit Tohver (Regionaalhaigla Kestliku arengu teenuste juhataja) ja Läänemaa patsientide vaatest tegi ülevaate Tiia Treimann-Differt, kelle jaoks oli suur rõõm, et nüüd on olemas ka Läänemaa Haiglas vaimse tervise õde, kelle teenust on kaua oodatud. Haigla juhatuse esinaine Dr Katrin Luts, kinnitas ka ise, et see on suur positiivne samm ja võit Haapsalu haiglale, kus on tegelikult töötajate puudus, kuid nad saavad hakkama. 
Patsiendinõukoja liikmetel on nüüd olemas päris hea ülevaade, milliseid töölõike teevad Läänema haigla spetsialistid, et vähendada Regionaalhaigla koormust. On juba ammu teada tõde, et patsiendid on nõus sõitma kiirema aja (nt ultraheli uuringud, röntgenid, psühholoogi vastuvõtt jne) saamiseks Haapsallu. 
Ma arvan, et sellised väikehaiglate külastused on olulised, sest just nii tuleb märkamine, kuidas teha veel paremat koostööd. Näiteks arutasime teemat – Mis juhtus, et Tallinnas EMOs, et kiirabi autod olid lausa järjekorras, enne kui said patsiendi üle haiglale anda. Haigla on juba seda juhtumit analüüsinud, et tulevikus oleks võimalik selliseid teemasid vältida. 
Haigla töös kehtib sama kuldne reegel nagu elus – Elu õpetab meid ja meie oskus on nendest juhtumistest teha õiged järeldused - mida saab muuta, et seda ei korduks? See negatiivne juhtum tõi taaskord lauale kitsaskohad, tuleb haiglate omavaheline koostööplaan veel kord üle vaadata, millised olid vead ja delegeerimised oleks üheselt mõistetavad. 
Jõudsime Tallinnasse tagasi tipptunniks, liiklus oli veel hullem kui hommikul. Tabasin ennast mõttelt, mida ütles Regionaalhaigla ülemarst Dr Erikson, et arsti kvaliteeti ei saa määrata see, kas ta teeb tööd Tallinnas või Haapsalus. Koostöö kahe haigla vahel on kasvanud ja eelkõige on kasvanud nn päris suhtlemised ja konsultatsioonide osakaal (omavahel nimetatakse seda taskutelefoni konsultatsiooniks) ning just see on toonud kaasa väga positiivseid märkamisi ning arenguid.  
Sa ei pea elama hullumeelse liiklusega Tallinnas, et saada head arsti teenust, sest väikeses linnas annavad arstid ka endast parima!"