15. oktoobril korraldas Insuldiselts Eesti Puuetega Inimeste Kojas mõttetalgute päeva, kuhu kutsuti kaasa mõtlema, mõtteid ja ideid põrgatama inimesi, keda teema puudutab või huvitab ja kellel on soovi projekti õnnestumisele kaasa aidata.
Eesti Insuldipatsientide Seltsi projekt “Tegevuskava loomine insulti käsitleva koolitusprogrammi koostamiseks”, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, hakkab lõpule jõudma - vaid üks kuu on veel jäänud, et vormistada tegevuskava dokument, ühiselt üle vaadata ning asuda aruandlust koostama. Et tehtu üle arutleda ning mõtteid ja ideid põrgatada, korraldasime 15. oktoobril Eesti Puuetega Inimeste Koja kaunis puitpitsidega ajaloohõngulises majas mõttetalgute päeva, kuhu kutsusime kaasa mõtlema inimesi, keda teema puudutab või huvitab ja kellel on soovi projekti õnnestumisele kaasa aidata.
Aitäh osalejatele Eesti Reumaliidust, Eesti Psoriaasiliidust, Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Eesti Insuldipatsientide Seltsist!
Päeva esimeses pooles tegi ettekande Eesti Reumaliidu juht Ingrid Põldemaa, kes on ühtlasi meie projekti arenguekspert. Ingrid rääkis oma kogemustest rahvusvaheliste koostööprojektidega ning andis põhjaliku, peaaegu koolituse mõõtu, ülevaate programmist Erasmus+. Viimase näol on tegemist Euroopa Liidu programmiga hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetamiseks Euroopas, mis loob võimalusi õppida ja õpetada, käia töövarjuks, leida partnereid ja palju muud kasulikku. Erasmus+ võib olla tulevikus üheks võimaluseks kutsuda väliskoolitajaid planeeritavasse koolitusprogrammi, ning seetõttu oli saadud teave projekti jaoks väga väärtuslik.
Päeva teises pooles jõudsime mõttetalgute päeva arutelu osa juurde, kuid enne andsime kiire ülevaate tehtust ning tuletame ka siinkohal meelde, mis projekti heaks senini tehtud on. Kogu töö eesmärk on luua tegevuskava insulti käsitleva koolitusprogrammi koostamiseks Eesti Insuldipatsientide Seltsi poolt esindatud sihtgruppidele ja koostööpartneritele, mis hõlmab peaaju insuldi olemust, ennetamist, taastumisteekonda ning insuldijärgse vaimse ja füüsilise tervise toetamist.
Küsitlusuuringu tulemused
Et täpsemalt kaardistada tulevase koolituse sihtgrupid, teemad ja õppemeetodid, koostasime suvel Google’i küsitluskeskkonnas kirjaliku küsitlusankeedi ning kutsusime sotsiaalmeedia kanalites insuldist huvitatud inimesi sellele vastama.
Kokku saime 31 vastajat, kellest enamus olid insuldi läbiteinute lähedased ja tervishoius töötavad spetsialistid, aga oli ka koolitajaid ja tööandjaid ning samuti insuldi läbiteinud inimesi ja insuldi riskigruppi kuuluvaid inimesi. Umbes kolmandik vastanuist hindas oma teadmisi insuldist piisavaks, ülejäänud leidsid, et teadmised on ebapiisavad ja/või vajavad täiendamist. Koolitusprogrammi teemade kohta olid küsitlusankeedis juba mõned vastusevariandid eelnevalt olemas ja vastajad said panna teema ette kastikesse märke või jätta selle tühjaks. Enamus väljapakutud teemadest said vähemalt pooled vastanute häältest. Huvi pakkusid patsiendile suunatud teenused ja tooted, insuldi sümptomid, ennetamine ja ravi, üldine toimetulek peale insulti, aga ka patsientide enda lood ja kogemused õppe osana. Kommentaaride lahtrisse lisati toitumise teema, lähedaste juhendamine ning kuidas toimida ravivigade kahtluse korral. Koolitusmeetodite kohta käivate valikvastuste (kontaktõpe, e-õpe, praktiline treening) puhul soovitati kasutada kõiki ja neid omavahel kombineerida. Samas märgiti, et õpe peaks olema piisavalt paindlik, et jääks võimalus valida endale sobivaim.
Aruteluring
Mõttetalgulised said palve täiendada ankeetküsitluse tulemusi omapoolsete mõtete ja ettepanekutega. Koolituse sihtgruppide osas pakkusid nad, lisaks olemasolevatele, välja mitmete valdkondade töötajaid, kes saaksid koolituse abil oma igapäevatööks juurde kasulikke teadmisi, nagu kohalike omavalitsuste töötajad, hooldekodude personal, sotsiaalvaldkonna töötajad, Töötukassa juhtumikorraldajad, aga ka arhitektid, toodete ja teenuste disainerid, ning samuti muukeelsed spetsialistid.
Teemade osas rõhutati insuldiriskide alase teabe tähtsust ja ennetusega seonduvate teadmiste olulisust, ning vajalikuks peeti ka põhjalikumaid teadmisi selle kohta, mis kaasneb insuldiga, mida tunneb ja millises olukorras on inimene, ning kuidas minna edasi. Õppetöös peaks kasutama juhtumipõhiseid näiteid, mis avavad paremini inimeste vajadusi erinevates haiguse etappides, et toetus ja abi oleksid vastavuses tema soovidega. Näiteks, võiks sptetsialist tulla selle peale, et õpetada patsienti, kuidas minna sama haigusega inimeste ühingu kodulehele internetis, et leida teavet, tuge ja kogukonnatunnet. Omaette teema, mis peaks koolitusprogrammis kindlasti olemas olema, on tervishoiukorralduse ja/või juriidikaga seonduv, nagu asjaajamine, osapoolte õigused ja kohustused, pakutavad teenused ja võimalused (nt isiklik abistaja), kindlustus ja muu selline (sh kaebused).
Õppemeetodite valiku osas nõustuti, et otstarbekas on kontaktõpet ja e-õpet kombineerida ning koolitajate leidmiseks saab pöörduda Eesti teadus-, haridus- ja tervishoiuasutuste, erialaseltside, erakoolitajate ja patsiendiühingute poole. Mujalt Euroopast saab leida koolitajaid Erasmus+ programmi võimalusi kasutades ning esimesed koostööhuvilised on juba meie poole pöördunud, kuigi koostöö konkreetsem vorm vajab veel täpsustamist.
Kokkuvõtteks
Mitmel korral jäid erinevate teemade puhul märksõnadena kõlama paindlikkus ja vajaduspõhisus. Need sõnad sobivad hästi tulevase koolitusprogrammi motoks ja nendega on hea käesolev kokkuvõte lõpetada.
Täname kõiki mõttetalgute päeval osalejaid, Eesti Puuetega Inimeste Koda ruumide eest, kohvik Ristikheina maitsva toidu eest ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projekti rahalise toetamise eest.
Projektijuht Kristiina Didrik
projekti assistent Elen Kirt
Fotojäädvustused sellest toredast päevast asuvad seltsi Facebooki lehel!
