Insult on raske invaliidistav ajuhaigus, mis tekib ootamatult ja mõjutab kogu organismi. Surmapõhjuste seas on insult Eestis südameinfarkti ja vähktõve järel kolmandal kohal, invaliidsuse põhjustajana aga lausa esikohal (Tervise Arengu Instituut).
Insuldi sümptomid sõltuvad kahjustuskolde asukohast ja suurusest ning võivad olla väga erinevad, sestap võib nende ära tundmine olla keerukas ning õigeaegne abi hilineda. Ka ringleb insuldi kohta mitmeid eksitavaid müüte – näiteks et see on vaid väheliikuvate vanainimeste haigus ja et kõik ellujäänud insuldipatsiendid on pärast haigestumist jäädavalt halvatud ning kõnevõimetud. See võib paraku tähendada seda, et nooremate haigestunute abi hilineb ning taastumisteekond on konarlik.
Eesti Insuldipatsientide Selts on võtnud endale missiooni insulditeadlikkust nii üldsuse kui meditsiinitöötajate seas tõsta, müüte kummutada ning silmaringi avardada nii teadliku ennetuse, kiire haigustunnuste märkamise ja abi kutsumise ning taastumisteekonna sujuvamaks muutmise osas. Idee korraldada konverents, mis tooks ühte teadmusruumi kokku nii meedikud, tugipersonali, patsiendid kui nende lähedased, tuli seltsi juhatuse liikmel Elen Kirtil juba 3 aastat tagasi. „Minu soov oli tuua kokku insulditemaatikaga seotud erinevad sihtgrupid, et jagada neile teadmisi ja informatsiooni läbi erinevate vaatenurkade. Tahan, et konverentsil osalejatel oleks ettekandeid huvitav kuulata ning saadud teavet saaks rakendada nii spetsialistid oma igapäevatöös kui insuldi läbi elanud inimestel taastumisteekonnal.“
Konverentsil „Insult: teadus, teadlikkus, tegevus“ saavad sõna nii tipparstid, teadlased, patsiendid kui tugipersonal. Lisaks teadusuudistele saab praktilist infot abivahendite ning toetavate tegevuste kohta ning sissevaate patsientide ja nende toetajate igapäevaelu katsumustesse. „Mul on väga hea meel, et meie konverentsil räägib insuldist kui haigusest ning sellega seonduvatest müütidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv ning insuldi geneetilistest tagamaadest teeb ettekande Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinigeneetik Kairit Joost,“ rõõmustab Kirt.
Konverentsiprogrammis väärivad kindlasti välja toomist säravate teadlaste ettekanded: Oxfordi Ülikooli Kliinilise Neuroteaduse osakonna doktorant Triin Ojakäär räägib uneuuringutest ning Tallinna Tehnikaülikooli Tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur ja E-meditsiini keskuse juht Phd Kadi Lubi tervisekommunikatsiooni päästerõngast. Elen Kirti sõnutsi on need teemad, millest on vaja rohkem rääkida, sest insuldi läbi elanud inimese sujuvamal ja heal taastumisteekonnal on kommunikatsiooni abivahenditel ja täisväärtuslikul unel oluline roll. Noor teadlane Triin Ojakäär kuulub ka Insuldiseltsi Teadus- ja arendustiimi.
PhD Kadi Lubi toob välja, et haiguse, eriti raske kroonilise haiguse algus on sageli ootamatu ning võrreldav kriisiga, milleks küll kaudselt saab valmistuda, aga milleks inimene tegelikult kunagi valmis ei ole. „Lisaks haiguse ja raviga toime tulemisele peab arvestama sellega, et kogu senine elukorraldus võib olla pea peale pööratud ning selle tagasi pööramine võib olla keerukas või suisa võimatu. Aga elu läheb edasi ja selles, et elu koos haigusega uuesti rööpasse saada, võib abi olla kommunikatsiooni abivahenditest. Oma ettekandes arutlen, kellele, millal, millise eesmärgiga ja kuidas neid pakkuda,“ selgitab Lubi.
Insulditeadlikkuse tuntud hüüdlause on „aeg on aju“, ent veelgi olulisem on lühend, mille taga on praktiline reageerimisjuhend – nimelt KOHE ehk K nagu kõnehäire, O nagu osaline näohalvatus, H nagu halvatud käsi ja E nagu elupäästev 112. Et osata tõepoolest kohe ja praegu insulti ja selle taastekkimist ennetada, õigeaegselt abi kutsuda ja abistada, taastusteekonda planeerida ja sel teel toeks olla, tule oma teadmisi täiendama konverentsile.
Konverentsiprogramm ja registreerumisinfo:
https://www.insuldiselts.ee/insuldikonverents2024